Kuigi õues on päevasel ajal ikka veel nii soe, et väikesed lapsed saavad seal ainult T-särgi väel ringi lipata, siis tahes või tahtmata hiilib ikkagi sügis järjest lähemale. Kool muidugi algab homme. Aga ka loodus on sealmaal, kus ploomid on valmis ning täna sai näiteks tehtud esimene laar õunamahla. Visalt, aga siiski hakkab suvi 2018 lõppema, jättes maha suure hulga mälestusi uskumatust soojusest, ka uusi oskusi sellega kohanemiseks ning üksjagu peavalu neile, kelle elu sõltub otseselt meie kuumašoki saanud põhjamaisest loodusest.

Õnneks lapitekile pandud elu ei sega ei kuumad ega külmad ilmad, tuul, vihm ega kuivus! Need lilled siin õitsevad igal ajal täisilus. Laura pere kinkis selle teki oma kallitele vanematele/ämmale-äiale, kellel on valmis saanud palkmaja keset rohelust. Tume "roosivarrevärv" on magamistoa põhitooniks, heledam roheline lisandus aktsendiks ning lilled on perenaise lemmikud. Need inimesed on koos elanud pika tegusa elu, nad on üksteisest aja jooksul sõna otseses mõttes läbi põimunud nagu see muster tekil. Samas meenutavad need rohelised ringid tekil päris otseselt ka proua Tiiu elutööd, mille suureks osas on olnud läbi aastakümnete siin Saaremaal lindid, rõngad, pallid... Usun, et kõik saarlased said vihjest aru! Jah, ka mina olen olnud tema õpilane, on olnud see au! Ning väga paljudel poistel/meestel tekivad kindlasti sarnased seosed Tiiu abikaasa Edgariga, mõeldes võrkpallile. Soovin neile ka omalt poolt palju suvesoojust südamesse ja teki sisse!