Lapitöö on väga loominguline tegevus, mäng värvide, mustrite, proportsioonide, visuaalidega. Aga see on tegelikult päris palju ka kavandamine, joonestamine, arvutamine, planeerimine. Selleks, et üks hiilgav peas keerlev tekimõte realiseeruks samahästi ka kangal, püüan ta esmalt paberile. Siis on kohe näha, kas idee on üldse teostatav, milline peaks olema mõõtkava jne. Neid sketše tuleb mõnikord joonistada ikka päris mitu, enne kui sünnib õige variant. Vahel on muster küll väga lihtne, aga on vaja välja arvutada selle korduste arv, kõigi tekkide juurde käib materjalikulu arvestus. Need pildid koos esmapilgul arusaamatute numbrijadadega jäävad toredaks mälestuseks tehtud tööst. Vahel saab mõnda kavandit isegi mitu korda kasutada. Teinekord on aga nii, et kavand on alles teekonna algus ehk algne mõte muutub töö käigus niipalju, et esialgne joonistus ei kajastu tekil enam üldse.

Kasutasin varasemalt joonistamiseks lahtisi ruudulisi lehti. Ühel hetkel jõudis kohale, et köidetuna oleks neid pabereid oluliselt lihtsam hallata ja hakkasin pidama kaustikut. Esimeseks sissekandeks on siin Mareni diivanikatete isejoonistatud muster, aastaarvuks 2014. Nüüd, mõned päevad tagasi tegin viimase sissekande, Tea ruudutekki üles joonistades. Ostsin juba ka uue kaustiku ära, siit tuleb aga väike tagasivaade vanale kladele!

Siia on üles kirjutatud kõik mu viimase 4 a tekid-padjad-katted. Eriti armsad on originaaltööd, mille mustri olen detailhaaval siia ise joonistanud ja siis näpuga järge pidades masinal tekiks õmmelnud. Lisaks hulgaliselt lahtist materjali- inspireerivad ajakirjade väljaõiked, lõiked, šabloonid, koolituste materjalid, mustrilehed....Palju mõttetööd ja ideedekogumist.

Ma pole elus raamatut kirjutanud, aga vahel tundub, et see kaustik võiks anda "Jaanika kogutud teoste" mõõdu välja küll:)