Ester arvas, et tema õepoja magamistuba on nii pime ja tume, et seal võiks voodikatteks olla midagi erku. Ja kui juba tekk teha, siis ikka Jämaja motiividega, sest Ester on sörulane.

Me kõik tunneme oma päritolu suhtes erinevaid emotsioone. Kas oled mõelnud, millise alatooniga vastad, kui küsitakse, kust sa pärit oled? Võibolla mõni tunneb oma kodukoha suhtes ka miskit negatiivset, enamasti vist siiski seostuvad juurtega uhkus, õnnelikkus, tänulikkus, lapsepõlvenostalgia, rõõm. 
On aga üks koht siin saarel, kus mul on alati tunne, et kodu teemaga seostub teatav kurbus või nukrus- Sörve poolsaar. Kas teate, miks sealsetes metsades-tihnikutes-teeäärtes-põlluveeredes, kasvab nii palju sireleid? Need on sinna küll istutatud, aga muidugi mitte metsailuks. Sirelid on nimelt ainsad mälestusmärgid sörulaste kodudest, mis hävisid massiliselt II Maailmasõja keerises. Raske on ette kujutada, et see tänapäeval nii tühi maa kihas kunagi elust, maja oli majas kinni. Sörve oli Eesti kõige tihedamalt asustatud piirkond, mis langes sakslaste ja venelaste valusate lahingute tallermaaks. Rahvas küüditati rindejoonelt Saksamaale usus, et nii päästetakse inimesed kindlast surmast, kuid see reis ei olnud mingi päästeoperatsioon, nälg ja külm tegid vaat' et sama julma tööd kui kahurid. Sörve maa pommitati üheks suureks kraatriteväljaks. Omamoodi imedeks võib pidada neid, kes kas siin saarel sõjakeerises või Saksamaal ellu jäid, kodudesse naasid ning nullist alates hakkasid oma elusid üles ehitama. Sõja mõju on aga siiani karmilt tunda- inimesi on vähe, kordi vähem kui vanasti, noori kohe väga napilt. Seda tugevam on aga nende tublide inimeste identiteet. Sõidame Sõrves aeg-ajalt ringi, sest Indreku isa on sealt pärit ja sugulasi mitmes kohas. Suviti läheb pilt külades järjest ilusamaks. Tahaks väga loota, et maa, mis ei ole kuidagi oma saatust endale ise peale kutsunud, siiski toibub sellest ajaloolisest šokist ning tema kurb pool jääb järjest rohkem minevikku.

Selle teki kujunduse aluseks on Jämaja naise seelik, mida Ester on ka ise kandnud.

Vöömustrile andis ainest P.Rand "Eesti kirivööd", kombineerisin mustri ise sealtoodu põhjal.

Suur tänu ka Mari Lepikule nõuannete ning arhiivimaterjalide eest! Kas teadsite, et mida punasem, seda vanem on Jämaja seelik? Ja triibud asetsevad neil vist kõigil keskkoha suhtes sümmeetriliselt.