Siin on mu isapoolse suguvõsa kõige värskem täiendus, väike tüdrukutirts Kuma.
Kes seda lugu teab, siis mu lapitöö kaubamärk "Kohala" on mu vanaema neiupõlvenimi. Ma ei kohanud Ainot kunagi, kuid elan praegu samas majas, kus kogu isapoolne suguvõsa on alati elanud. Ja ümberkaudu Ainot mäletavad inimesed räägivad, et me oleme loomult üsna sarnased- pehme, avatud olemise ning käsitööd armastavate lahtiste kätega.

Kuma on Aino ja Heino 11. lapselapselaps, minu tädi Urve pojatütar. Nüüd, kus ta juba tublisti käputab ja avastab maailma, on õrn-õrn tähetekk kenasti iga päev kasutuses. Toonid valisime tädiga sellised hajuvad- on nagu roosa, aga pigem rahulik vanaroosa laadne. Tähed tekil on rõõmsad, kuid nii vaevu taustast eristuvad, et ei hüppa liialt esile. Just sobilikud nii erilise ja armsa nimega pisikesele:)

Kena kasvamist, väike Kuma, tere tulemast suguvõsasse 🧡