Olen 2008. a pannud kirja ühe kevadise tekiloo kanakoolete, siniliiliate ja nartsisside-tulpide õitsemise ajast.

Üle kümne aasta tagasi valmis meil siis õue peal mängumaja. Nüüdseks on pildil olevast maja perenaisest Kristist sirgunud noor neiu, tema asemel toimetavad liivakookide ja nukkudega Hermiine ning Helena. Ning isa plaan igale lapselapsele maja ehitada jooksis nats liiva. Kui neid lapsi järsku korraga sündima hakkas, siis läks ta majadelt linnupesakastidele üle:)

Tekst ise on siin:
Mu isa on lubanud oma igale lapselapsele maja ehitada. Kristi, esimene neist, sai endale meie hoovilt veel puuduva, kuid kindlasti tarviliku ehitise- mängumaja. See kukkus kokkuvõttes küll mitte eriti väikesena välja, isegi suur voodi mahtus risti sisse. Et "sissekolimine" toimus kevadisel ajal, õu oli just roheliseks tärganud ning kollaseid kevadlilli oli terve muru täis, tahtsin seda hetke jäädvustada ka tekile. Õmblesin võrdhaarsetest kolmnurkadest aluskangale erinevaid kollaseid-oranze õisi, sekka rohelisi lehti, igaüks ise kuju ja suurusega.
Peale teki soovis isa, et mõtleksin midagi välja ka seinalaudade jätkukohtade varjamiseks, mida ma ise küll ei osanud märgatagi, kuid mis teda häirisid. Selleks tundusid sobivaimad Bonnie Sue aplikatsioonidega pildid väikestest preilidest, sest seda mu vanem tütar kahtlemata ka on! Nii sai see 2007.a kevad meile mitmeteks aastateks mängumajja toodud ja mälestuseks õmmeldud.
Kärdile, kes tollal tegelikult ka juba mu kõrval hällis magas, kerkib varsti Kirsti maja kõrvale väike tuulik, mille sisse tulevad kaks väikest voodit. Ja mul on juba mõtteid, milliste tekkidega neid katta tahaksin!