Võtsin eile paberi ette ja panin kirja mööduva aasta märksõnad. See on igal aastal detsembris üks oodatud tibude lugemise hetk, kus vaadata tagasi ja mõelda edasi.
Kes on siin juba kauem jälgija olnud, mäletab ehk- aasta tagasi samal ajal kirjutasin omale stuudioruumide otsimisest. Tuleb tõdeda, et väga palju on sellest saadik juhtunud. Tänast olukorda ei osanud siis küll ette näha. Kirjutasin oma teekonnast pikemalt Kohala klubis ja selle loo avaldas hiljuti ka
Saarte Hääl. Fakt on, et erinevatel põhjustel õmblen täna väiksema koormusega kui 2019. Balansseerin oma elus kõige selle vahel, mida tahan jõuda teha ja olen üsna rahul:) Vaatamata oma teistele tegemistele jõudsin ka lapitöövallas päris palju!
Õmblesin kokku 29 erineva suurusega tekki beebikatest suurte abieluvoodikateteni. Lisaks üksjagu lamba- ja hülgepajalappe, kes said muuhulgas saaremaises kingikorvis kaasa Antarktida 200 ekspeditsiooni laevakokk Wennale.
Uue tootena sündisid kevadel hülgepajalapid.
Huvitava läbiva joonena õmblesin sel aastal rohkem lihtsaid ruudutekke, kui eelnevalt varasemas elus kokku! Eriti kevad ja suvi olid kohe väga ruudulised:)
Kõige populaarsem FB postitus 2020 oli Emadepäeva tekiloos, mis kogus üle 22 000 vaatamise. Järgnesid üsna võrdselt päikeseloojangutekk, soolaleivakingitus tütrele, särtsakas mustlane ja lillesülem ühele väikesele tüdrukule.
Koroonaaega jäävad meenutama 3 heategevusprojekti: Ukraina pärjaga tekk Kuressaare haigla toetuseks, suur lilleline ruudutekk Ehtsa e-poe toetuseks ja käterätikud headele abikätele hooldekodudes.
Kevadel ilmus Äripäeva Sisustajas tore pikem lugu mu tegemistest.
Roositekil on tänase seisuga valmis 5 ringi, parasjagu on pooleli 6. ja 7. ringi lillede õmblemine. Keskmine tempo on 1 ring aastas, kuid järgmised kaks neist saavad olema kõige pikemad ja võivad võtta ka rohkem aega. Teki kõrgus on praegu 170 cm, kahe ringi pärast ca 230 cm. Sealt alates hakkab muster liikuma nurkade poole, umbes 3-4 aasta pärast:) Meeldetuletuseks: õmblen käsitsi tekki, mille saab tõenäoliselt kunagi pulmakingiks üks mu lastest, kes kõige esimesena abiellub. Alustasin tööd 5 aastat tagasi, samas tempos liikudes kulub veel vähemalt 10 aastat. Osad detailid tekis on umbes nii suured, et mahuvad läbi sõrmuse, nagu haapsalu sall:)
Meeldejäävad hetked olid maailma mastaabis suure korporatsiooniga autoriõiguste osas suhtlemine, oma emale salaja kodus Lümanda piirkonna elutööpreemiateki õmblemine ja üleandmine teenuskeskuse juhina. Sel aastal oli vähe pulmi, sellevõrra enam aga meeldis teha idaviru ja mulgi DNA tööd. Ikka naudin mustlaste õmblemist ning ei jõua ära imestada, kui õigesse perre läks keeltepäeva loosiauhind Keelerõõmu-tekk!
Olen jätkuvalt Ehtne Saaremaa võrgustiku liige. Koos on hea, jõuame ühiselt kaugemale kui igaüks eraldi.
Koroonale vaatamata pole tekisoovijad kusagile kadunud, olen selle eest teile väga tänulik. Ikka kolitakse, sünnib lapsi ja lapselapsi, uued kolleegid tulevad ja vanad lahkuvad töölt. Ikka tahetakse head ja tehakse head. Tekid saavad neid sündmusi kaunistada. Edasiseks soovingi vist kõige enam jätkuvalt põnevad tekitellimusi, mis panevad pea tööle ja fantaasia lendama!
Kihvtide lapitekikohtumisteni siin FB veergudel ja päriselus 2021!